Lahkusin kunagi pangandussektorist mitte seetõttu, et midagi oleks totaalselt halvasti. Vastupidi, organisatsioon muutus järjest stabiilsemaks, juhikarjäär etteaimatavaks ja elu turvaliseks, kirjutab juhtimispsühholoogia koolitaja ja värskelt ilmunud raamatu „Kes me oleme“ autor Aira Tammemäe.

Juhtimiskultuuri muutus ei ole autori hinnangul hea ega halb, vaid teadlik valik, mis toob organisatsiooni eri aegadel eri tüüpi inimesed. Aira Tammemäe kirjutab, et Rain Lõhmuse plaan vahetada LHVs igal aastal välja 10% nõrgemaid võib kiirendada iseeneslikku töötajate liikumist ja muuta firmakultuuri. Tema sõnul on tugeva meeskonna alus see, et eri inimtüüpide tugevusi teatakse, aktsepteeritakse ja seotakse ettevõtte strateegiaga.

Karupoeg Puhhi raamatust tuntud erilised tegelased toimivad psühholoogilises plaanis turvalise siirdealana, kus saab vaadelda erinevaid inimtüüpe meeskonnas ja analüüsida ka ärisuhteid, arvab suhtlemispsühholoogia treener ja värskelt ilmunud raamatu „Kes me oleme. Kuidas erinevaid inimtüüpe mõista ja juhtida “Karupoeg Puhhi” tegelaste baasil“ autor Aira Tammemäe.
  • Karupoeg Puhhi raamatust tuntud erilised tegelased toimivad psühholoogilises plaanis turvalise siirdealana, kus saab vaadelda erinevaid inimtüüpe meeskonnas ja analüüsida ka ärisuhteid, arvab suhtlemispsühholoogia treener ja värskelt ilmunud raamatu „Kes me oleme. Kuidas erinevaid inimtüüpe mõista ja juhtida “Karupoeg Puhhi” tegelaste baasil“ autor Aira Tammemäe.
  • Foto: Virge Viertek
Eesti panganduses hakkas kahetuhandete alguses domineerima Rootsi firmakultuur, mis toetas kompromisside otsimist, lõputuid arutelusid ja kindlasti ka juhte, kes oskasid pigem suu kinni hoida. Kõik muutus üksjagu aeglaseks, isegi igavaks. Üsna kiiresti vahetusid kõik tippjuhid, kes olid üheksakümnendatel Eesti panganduse üles ehitanud.
Nii on iga organisatsiooniga. Eri aegadel ja erinevate väärtustega meeskonnad tõmbavad või tõukavad. Organisatsiooni väärtuste kandjateks on inimesed ja igasugune muutus, ükskõik kes või mis selle protsessi käima lükkab, paneb inimesi minema ja tulema. Veider oleks seda analüüsida skaalal hea-halb. Küll aga on tipus mõistlik teada, mida kursimuutus erinevate inimtüüpidega teeb. Kes pigem lähevad ja kes tulevad?

Rank-and-yank

Muigasin endamisi, kui lugesin reaktsioone Rain Lõhmuse plaanile vahetada igal aastal välja 10 protsenti LHV nõrgematest. Nagu keegi oleks päriselt arvanud, et Welchi mudel on igaveseks juhtimiskultuurist kadunud. Tõsi, täna ei räägita otse rank-and-yank’ ist, kuid palju ei erine sellest Google’i GRAD-süsteem või Amazoni, Lloyds Banking Groupi ning mitme teise tuntud ja eduka ettevõtte annual culling.
Mul tekkis hiljuti suur jama ühest e-kirjast. Kiire oli. Saatsin kliendi e-kirja edasi ja kirjutasin enda arvates selgelt, et palun saada kliendile soovitud info. Selle asemel et reageerida viimasele palvele, skrollis teine pool e-kirja muudkui edasi, avastas eelnevalt toimunud kirjavahetuse ning hakkas juba ammu lahendatud küsimusi uuesti lahkama.
Minul oli endiselt kiire. Kirjutasin uuesti, et palun lihtsalt vasta kliendi küsimusele. Siis läks jamaks: „Palume olla üksteise vastu mõistvamad! Sujuva lahenduse aluseks on hooliv ning lugupidav suhtlus!“
Mina ei saanud absoluutselt aru, milles on probleem, kuni lõpuks selgus, et tüli tekkis peamiselt trükitähtedest. „Palun“ kadus eetrist ja alles jäi vaid VASTA. Kuidas see lõpuks välja tuli? Ikka nii, et palusin silmast silma kohtumist. Täiesti õpikunäide eri inimtüüpide maailmadest.

„See on äri, mu sõbrad …“

Kiirete pöörete, suurte väljakutsete ajal ja võidule orienteeritud meeskondades domineerivad tõesti pigem üks (või kaks) inimtüüpi. Muidugi mitte 100 protsenti, aga nad on siiski ülekaalus. Ka sellised meeskonnad võivad olla edukad, vähemalt lühiajaliselt.
PANE TÄHELE!
Aira Tammemäe astub koolitajana üles ka tänavuse Koolituskonverentsi meeskonnajuhtimise teemasaalis.
Kui sind huvitab, kuidas Puhhi-lugude tüübid tööelus käituvad ja kes neist sinuga ühte jalga käib, kasuta võimalust soetada ekstrasoodsa hinnaga konverentsipääse juba täna!
Psühholoogilisest vaatest pole minu arust vahet. Point on hoopis muus. Meeskonna tugevus seisneb teadlik olemises. Päriselt tugev meeskond on selline, kus iga isiksus tunneb, et tema tugevused on vajalikud ja hinnatud, tema individuaalseid kiikse aktsepteeritakse ning tal lubatakse olla selline, nagu ta on. Ja kui inimtüübile omased tugevused ei haaku enam firma strateegilise suunaga, on mõistlik teha midagi muud kusagil mujal.
Kui selleks peab keegi minema ja keegi tulema, siis see pole mitte mineja või tulija „süü“. Iga äri vajab eri ajaperioodidel erinevaid juhte, inimesi ja firmakultuuri. See pole mõõdetav skaalal hea-halb. Ei ole ka nii, et näiteks Notsu tüübile on kõik lubatud ja neid tuleb igal juhul hoida, sest nad on „lihtsalt nii head inimesed“. Samuti ei saa Iiah oma otsekohesusega üle piiri minna.
HANZA Groupi tegevjuht Erik Stenfors ütles konverentsil „Äriplaan 2026“: „See on äri, mu sõbrad, ühel hommikul saad laksu näkku ilma igasuguse põhjuseta.“
Äri ega ka psühholoogiat ei tasu kunagi liiga tõsiselt võtta. Küll aga võiks nende kahe sümbioosi üle mõtiskleda ja eri inimtüüpide maailmadest teadlik olla.
Uuri lähemalt Äripäeva e-poest.

Seotud lood

Uudised
  • 11.05.26, 09:58
Puhhi-tüpoloogia aitab inimesi mõista ja meeskondi juhtida
Miks mõni kolleeg vajab kindlaid reegleid, teine vabadust ja kolmas tahab, et teda lihtsalt rahule jäetakse? Aira Tammemäe uus Puhhi-tüpoloogia raamat „Kes me oleme“ muugib lahti keerulised töösuhted ja käitumismustrid - mänguliselt ja tabavalt. Tuuli Seinberg uuris lähemalt.
Uudised
  • 02.04.26, 09:00
Tugev meeskond ei koosne sarnastest inimestest, vaid üksteist mõistvatest inimestest
Tööalases suhtluses ei piisa ainult heast väljendusoskusest – oluline on mõista, miks inimesed käituvad ja reageerivad erinevalt. Suhtlemispsühholoogia annab tööriistad, kuidas ennetada pingeid, parandada koostööd ja luua tugevamad töösuhted.
Uudised
  • 16.10.25, 11:13
Juhid ei pruugi teada, millised lahedad võimalused on olemas
Koolitustel ja konverentsidel naudivad osalejad õpiprotsessis eksperimente, kaasavaid ülesandeid, teste. Miks juhid oma igapäevatöös samu tehnikaid ei kasuta, imestab juhtimispsühholoogia treener Aira Tammemäe.
Arvamused
  • 16.09.24, 09:45
Õppetund läbipõlemisest: inimesed kipuvad appi hüüdma ikka oma emakeeles
“Kahetuhandendate alguses õnnestus mul juhina korralikult läbi põleda. Jah, oli pingeline aeg, minu valdkonnas toimusid pöörded, mis avasid suured võimalused. Aga mitte väljakutsed ei põletanud mind läbi,” jagab juhtimispsühholoog Aira Tammemäe Äripäevas vägagi isiklikku kogemust.
  • ST
Sisuturundus
  • 16.11.26, 06:00
Lepingute otsimine ja allkirjade tagaajamine: miks kulub personalidokumentidele ikka veel nii palju aega?
Uue töötaja tööleping on valmis, kuid üks allkiri on veel puudu. Samal ajal ootab kinnitamist teine leping ning kolleeg palub kiiresti üles leida mõne kuu eest allkirjastatud dokumendi. Kuigi digiallkirjastamine on Eestis igapäevane, kulub personalitöös lepingute saatmisele, allkirjade kogumisele ja dokumentide haldamisele endiselt palju aega. Kuidas seda tööd lihtsamaks ja tõhusamaks muuta?

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele