Personalijuhtide kriisiküsitlus: droonioht, lahkumiskeelud ja piir, kus tööandja abi töötajale lõpeb
Kriis ei koosne ainult generaatoritest ja serveritest, vaid eelkõige inimestest, nende hirmudest ja juriidilistest kohustustest. Kevadine personalijuhtide küsitlus näitas, kuidas Eesti ettevõtted ja riigiasutused valmistuvad töötajate kaitsmiseks, kus jookseb piir tööandja ja töötaja enda vastutuse vahel ning mis saab siis, kui kriisiplaan sõltub hoopis kellegi teise reeglitest.
Seotud lood
Eesti personalijuhid on lõhestunud küsimuses, kas kriisidest tuleks töötajatega rääkida juba enne nende puhkemist või alles siis, kui olukord on käes. Kui ühed usuvad, et varajane selgitamine vähendab paanikat, siis teised hoiatavad, et hüpoteetiliste ohtude esiletoomine võib töötajates hoopis ärevust kasvatada.
Ründedrooni ohuteavitus, elektrikatkestus, küberrünnak, tõrge tarneahelas ... Kas kriisiks valmistumine ja sellest rääkimine peab toimuma enne kriisi või tuleks ärevuse tekitamist töökohal vältida, sel teemal rääkis Eesti Raudtee juhistest firma personalijuht Merike Jaamul.
Kaitseressursside amet on valmis tööks sõjaolukorras, olles selleks läbi harjutanud protsesse õppustel, ütles ameti peadirektor Anu Rannaveski.
Juhi ülesanne on kriis ära tunda ja seda selgelt teadvustada, aga kriis pole lõputu ega kesta seni, kuni algne olukord on täielikult taastunud, kirjutab Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina Äripäevas.
Go Bus võttis kasutusele uue digitaalse bussitellimise keskkonna, kus klient saab pärast reisiandmete sisestamist kohe ülevaate saadaolevatest bussidest ja esialgsest hinnast. Nii saab transpordi planeerimisega kiiresti edasi liikuda hinnapakkumist ootamata.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Mis juhtudel tuleb tööandjal palgatoetus riigile tagastada?
Tööandja puudulik tegutsemine võib muuta puhkusepäevad ka aegumatuks!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele