Juhtimisteadlane politseijuhtide väntsutamisest: mis siis veel reatöötajast saab?

Üha sagedamini alustavad juhid uues rollis koos n-ö oma inimeste ja valmis reformiplaaniga. Väliselt näib see otsustav ja enesekindel, kuid organisatsiooni vaates võib tähendada usalduse kaotust enne, kui koostöö on alanud, usub juhtimiskoolitaja Kristjan Kaskman.

Kui ettevõte ei saavuta soovitud tulemusi ja meeskond on pinges, pööratakse pilk enamasti esimesena organisatsiooni protsesside ja strateegiate poole. Sealjuures jääb juhtiva inimese närvisüsteemi seisund sageli tahaplaanile. Samas määrab just see nähtamatu tasand sageli, kas organisatsioonis valitseb koostöö, usaldus ja loovus või pinged, hirm ja kuhjuv läbipõlemine, kirjutab juhtimise mentor Eve Krautmann.

Eesti organisatsioonide muudatuste juhtimise uuring näitab, et nende edukas elluviimine ei ole juhuslik. Määravaks saavad juhtimispraktikad, mis aitavad muudatustel organisatsioonides päriselt kinnistuda, kirjutab uuringu läbi viinud Change Partners muudatuste konsultant Daisy Kiis.

Ühe tiimiga kohtumisel jõudsime huvitava avastuseni. Kui varem oli juhtimisloogika nagu kahe küna vahel olek, siis täna saavutatakse tulemused läbi inimeste võimestamise, samas nõudlikkuses mitte järgi andes, kirjutab juhtide ja meeskondade coach Jaanika Rannula.

Ettevõtte väärtused ei peaks olema midagi sellist, mis ripuvad kenasti kujundatud plakatil kontori seinal ning millest tööle rutates mööda kõnnitakse, vaid sõnad, mis päriselt kannavad ning millest lähtutakse igapäevaseid otsuseid tehes. Sama lugu on tiimisündmusega – need saavad olla strateegiliseks tööriistaks organisatsioonikultuuri kujundamisel, mitte järjekordsed üritused, mille järele personalijuhi kalendris “tehtud” saab märkida.