Hiljuti Taani Kuningriigi poolt rüütliks saanud Maria Faust ütles, et on hea meelega teistele eeskujuks, et näidata, et kõik on võimalik.
Foto: Ken Mürk/ERR/Scanpix
“See on olnud ka kurnav, sest tekib kahtlus, et äkki ma olen hullumeelne, sest kindlad sihid ja ideed tembeldatakse kergesti hullumeelseteks,“ rääkis Faust raadiosaates ”Läbilöök“.
Äripäeva uus lugude sari “Naised tipus” toob lugejateni juhtide ja oma valdkonna tipptegijate persoonid, kes seni ei ole avalikkuse ees säranud või pildil olnud.
Sunniviisiline jõustamine ja kvoodid tegelikult ei lahenda naisjuhtide vähesuse muret, muutus peab tulema võimestamisest, haridusest ja ka tahtest, kirjutab juhtimiskoolitaja, coach ja personaliekspert Ülle Pind.
Homme tähistatava naistepäeva valguses vaatleme naiste positsiooni tippjuhtimises ja teadusmaailmas. Naisjuhte on rohkem kui kunagi varem, kuid teekond tippu nõuab endiselt sihikindlust ja tugevat süsteemi. Kogemusi jagavad Grant Thorntoni ja TalTechi naisjuhid.
Juhtimis-coach Merle Viirmaa on ligi 10 aastat tegelenud naisjuhtide väljakutsetega, ta on veendunud, et naiste madal ambitsioon juhiks areneda on müüt. Küll aga märkab ta harjumusi, kuidas naised end ise torpedeerivad.
Ettevõtte väärtused ei peaks olema midagi sellist, mis ripuvad kenasti kujundatud plakatil kontori seinal ning millest tööle rutates mööda kõnnitakse, vaid sõnad, mis päriselt kannavad ning millest lähtutakse igapäevaseid otsuseid tehes. Sama lugu on tiimisündmusega – need saavad olla strateegiliseks tööriistaks organisatsioonikultuuri kujundamisel, mitte järjekordsed üritused, mille järele personalijuhi kalendris “tehtud” saab märkida.