Miidla-Vanatalu sõnul teadvustavad eestlased üha rohkem, mida töökius endast kujutab. Kahjuks jääb inimestel puudu oskusi töökiusu olukordi lahendada. „Vahel inimene helistab meile, räägib loo ära, ja kui meie jurist küsib, kas ta on tööandjaga probleemidest rääkinud, tuleb vastus, et ei taha kellelegi rohkem rääkida. Siis aga polegi võimalik olukorda lahendada,“ ütles Miidla-Vanatalu Äripäeva raadios.
Miidla-Vanatalu sõnul kasutavad inimesed töökiusude korral töövaidluskomisjoni võimalust väga vähe, tihtipeale ei juleta probleemidest avalikult rääkida ega vaidlusi pidada. Miidla-Vanatalu sõnul oleks aga töövaidluskomisjon väga hea koht, kus töökiusu olukorrad lahendada.
Eelmisel aastal jõudis vaid ühel korral töövaidluskomisjoni ette töökiusu teemaline vaidlus. Selles vaidluses mõistis töövaidluskomisjon töötajale välja ka hüvitised.
Loe pikemalt Äripäevast ja kuula intervjuud Meeli Miidla-Vanataluga.
Seotud lood
Ettevõtte väärtused ei peaks olema midagi sellist, mis ripuvad kenasti kujundatud plakatil kontori seinal ning millest tööle rutates mööda kõnnitakse, vaid sõnad, mis päriselt kannavad ning millest lähtutakse igapäevaseid otsuseid tehes. Sama lugu on tiimisündmusega – need saavad olla strateegiliseks tööriistaks organisatsioonikultuuri kujundamisel, mitte järjekordsed üritused, mille järele personalijuhi kalendris “tehtud” saab märkida.
Enimloetud
2
Viimased uudised
“Eestis annab optimismi tikutulega taga otsida“
Töötamise registri (TÖR) andmepõhine lahendus valmib maksuametil aasta pärast
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele