Tööandjate keskliidu juht Hando Sutter Kommunikatsioonijuhtimise aastakonverentsil 2024.
Foto: Raul Mee
Suuremaid tööandjaid esindav Eesti Tööandjate Keskliit kogus kokku 170 ettepanekut tarbetu bürokraatia vähendamiseks ja esitas täna kokkuvõtte riigikantseleile ning peaministri majanduskasvu nõukojale. Nendest suurema mõjuga ning kiiremini lahendatavad 12 ettepanekut võiksid tegevuse alustamiseks valitsuse majanduskabinetti jõuda juba mais.
Roheteemad, tehnoloogia ja uued ootused kujundavad kiiresti tööturgu. Personalijuhtide ülesanne on valmistada töötajad ette oskuste kombinatsiooniks, mis tagab nii ettevõtte konkurentsivõime kui töötaja kestliku arengu.
Vaata hinnavõrdlust - riiklik vs tööandja tervisekindlustus
Väga suur osa töötajaid kasutab vanast harjumusest vaid sporditoetust, kus tööandja kompenseerib ainult spordiklubide ja spordiürituste tasusid. Neli korda kõrgem eriarsti visiiditasu tõstab nõudlust tööandja tervisekindlustuse järele, kus on võimalused palju mitmekülgsemad.
Tööandjad näevad suuri bürokraatiaprobleeme tööõiguses - tööohutusest, töötervishoiust kuni sisserände piirarvu tõusu, välistööjõu keskmise palga vähendamise ja pääsemist töötaja töötasu arestimise nõudest. Ja ka raamatupidamise seaduses, nt 1000 eurot erisoodustusmaksu vabaks.
Eesti IT-sektor seisab silmitsi paradoksiga: vabu töökohti ja nõudlust on küllaga, kuid sobivate oskustega spetsialiste napib. SA Kutsekoja prognoosid näitavad, et aastaks 2027 vajab Eesti IT-sektor juurde 33 000 inimest. Samas pole küsimus ainult kvantiteedis – tööandjad ootavad tänapäeval enamat kui lihtsalt tehnilisi oskusi.