Kes tohib tööd teha ja kui palju? Tööelu algab varem, kui personalijuht arvab
Tööelu võib alata juba koolipingis ja personalijuht peab teadma, kust jooksevad piirid. Arutluse all on muuhulgas muudatused, mis lubaksid noortel töötada senisest varem ja kauem.
Tööandjad näevad suuri bürokraatiaprobleeme tööõiguses - tööohutusest, töötervishoiust kuni sisserände piirarvu tõusu, välistööjõu keskmise palga vähendamise ja pääsemist töötaja töötasu arestimise nõudest. Ja ka raamatupidamise seaduses, nt 1000 eurot erisoodustusmaksu vabaks.
Valitsus lubab küll loobuda plaanitud julgeolekumaksust, ent seni kehtib seadus, mis suurendab tööjõukulu ja halduskoormust. Personalijuhid peavad olema valmis mõlemaks – nii maksutõusuks kui selle ärajäämiseks –, sest ebaselgus mõjutab nii eelarveid, palgapoliitikat kui ka töötajate ootuste juhtimist.
Sotsiaalminister Karmen Joller saatis kooskõlastusele plaanid, kus muu seas on ka ettepanek kaotada topelt hüvitised, sest tegemist on topelt asendussissetulekuga. Topelthüvitise maksmise lõpetamine säästab kuni 1,2 miljonit eurot aastas.
Suur osa juhi ajast kulub endiselt administratiivsetele tegevustele – puhkuste kooskõlastamisele e-kirjades, töögraafikute koostamisele Excelis ja meeskonda puudutavate andmete küsimisele personalitöötajalt. Samas on juht ettevõtte üks kallimaid ressursse, kellelt oodatakse eelkõige inimeste juhtimist ja äri arendamist.