Tööandjad peavad noorte tööturule sisenejate palgasoove ebarealistlikuks
Noored loodavad esimesele töökohale asudes kohe head palka saada, kuid enam kui 90 protsenti tööandjatest leiab, et noorte palgaootused on liiga kõrged, selgub CV.ee tööturu monitooringust.
„Kui pea iga tööandja tunneb, et noorte palgaootused ületavad reaalsuse piire, siis on selge, et kuskil on infolünk ja kõigil tuleks peeglisse vaadata,“ kommenteerib CV.ee turundusjuht Karl Oder. „Läbipaistvam, aus ja kättesaadavam palgainfo võib olla hea algus.“
Tööandja valikul on inimeste jaoks konkurentsivõimelise palga kõrval kõrgel kohal ka hooliv ja väärtustav suhtumine töötajatesse ning avatud ja sõbralik sisekliima, peegeldub Kantar Emori värskest „Tööandjate maine uuring 2025“ tulemustest.
Uus uuring paljastab, et iga kolmas noor ei valiks täna enam sama eriala, mida praegu õpib, kuna hariduse ja tööturu vajadused ei ühti – noored on pettunud palgas ja töö leidmise raskustes.
Tänavused palgauuringud toovad personalijuhtideni hoiatava reaalsuse: ligi pool töötajaist elab palgapäevast palgapäevani ning soovitud ja tegeliku palga vahe pole kunagi olnud nii suur. Veelgi enam – parema palga nimel ollakse valmis rohkem panustama, kuid mitte väärtustes järeleandmisi tegema.
Eesti IT-sektor seisab silmitsi paradoksiga: vabu töökohti ja nõudlust on küllaga, kuid sobivate oskustega spetsialiste napib. SA Kutsekoja prognoosid näitavad, et aastaks 2027 vajab Eesti IT-sektor juurde 33 000 inimest. Samas pole küsimus ainult kvantiteedis – tööandjad ootavad tänapäeval enamat kui lihtsalt tehnilisi oskusi.