Ettevõte, kus suhtutakse tööotsijasse hoolimatult või lähtutakse värbamisel iganenud mõttemallidest, riskib oma mainega. Noorte motiveeritus töökoha leidmisel sõltub paljuski tööandjate suhtumisest, kirjutas Äripäev juhtkirjas.
Me ei peaks nüüdisajal eeldama, et suur osa töötajatest ei saa aru oma seaduslikest õigustest ja kohustustest ega mõista, mida töötegemine eeldab. Austame vabadust kokku leppida, kirjutas Manpoweri Baltikumi tegevjuht Heigo Kaldra Äripäeva arvamusloos.
Eesti on noorte töötuse poolest Euroopa absoluutses tipus, kuid tööd pole raske saada ainult noortel, vaid isegi kogenud juhtidel – uus reaalsus on saata välja sadu CVsid ja tööandja saavad valida koguni 200 inimese vahel.
Noorte ebarealistlikud palgaootused tulenevad teadmatusest ja oma võimete valesti hindamisest, rääkis koolitaja ja raamatu “Palgateadlik läbi elu” autor Irene Annus.
Olen pea veerand sajandi jooksul saanud töötada personalijuhina väga erinevates organisatsioonides ja väga erinevate juhtidega. Mitte keegi neist ei ole õppinud juhtimist. Juhiks on saadud enamasti tugeva ekspertsuse tõttu oma valdkonnas, tänu silmapaistvatele organisatoorsetele võimetele või muudele isikuomadustele, mis on toetanud karjääriredelil ülespoole liikumist.
Ettevõtete tiimiüritused liiguvad järjest kaugemale klassikalisest seminaripäevast, kus hommikust õhtuni täidetud ajakava jätab inimestele vähe ruumi omavaheliseks suhtluseks. Saates “Lõunapaus” räägitakse, miks otsivad ettevõtted üha enam paikasid, kus keskkond ise aitaks inimesed töörežiimist välja tuua ning looks võimaluse rahulikumaks ja sisulisemaks koosolemiseks.