Samade väljakutsete ees seisab ka Eesti, mida on pikka aega peetud digiriigi etaloniks: kuidas tõlkida olemasolev tehnoloogiline võimekus ja taristu reaalseteks tööriistadeks avalike teenuste arendamisel?
Seotud lood
Projektijuhtimine ei pea tähendama lõputuid tabeleid ja koosolekuid – AI toel saab korduva töö automatiseerida ja jätta inimestele rohkem aega sisuliseks juhtimiseks, kirjutab Gerlyn Tiigemäe.
Mida koolitajatena selles olukorras teha?
Suured generatiivsed keelemudelid parandavad tudengite individuaalseid oskusi, aga vähendavad omavahelist suhtlust, koostööd ja mentorlust, kirjutab EBSi õppejõud, majandusteadlane ja juhtimiskoolitaja Marko Rillo.
Mida kõrgem on töötaja palk, seda tõenäolisemalt ta AI-d kasutab.
Vaatluse alla võeti ja reastati edetabelisse, millise eriala inimesed Eestis kasutavad täna oma töös enim tehisintellekti. Töö-uuringu viisid läbi CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuur, kus osales 5432 inimest üle Eesti.
Uuring: 46% ettevõtetest plaanib kahe aasta jooksul investeerida AI-sse
Kui nelja aasta eest nentis üle 40% ettevõtetest, et neil pole aega, raha ega teadmisi, kuidas tööd digitaliseerida või automatiseerida, siis tänavusest Swedbanki tööstusuuringust selgus, et nüüdseks on kahtlejaid poole vähem.
Ettevõtte väärtused ei peaks olema midagi sellist, mis ripuvad kenasti kujundatud plakatil kontori seinal ning millest tööle rutates mööda kõnnitakse, vaid sõnad, mis päriselt kannavad ning millest lähtutakse igapäevaseid otsuseid tehes. Sama lugu on tiimisündmusega – need saavad olla strateegiliseks tööriistaks organisatsioonikultuuri kujundamisel, mitte järjekordsed üritused, mille järele personalijuhi kalendris “tehtud” saab märkida.
Enimloetud
2
Viimased uudised
“Eestis annab optimismi tikutulega taga otsida“
Töötamise registri (TÖR) andmepõhine lahendus valmib maksuametil aasta pärast
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele