Lääne kultuuriruumis peetakse neid, kes tajuvad reaalsust pigem negatiivselt, sageli informeeritute ja tarkadena. Nemad „teavad, mis päriselt toimub“. Samal ajal võib positiivne ellusuhtumine jätta mulje naiivsusest ja haavatavusest, kirjutab koolitaja Kaidi Kuusmaa.
Kuid iga emotsioon on ka filter, mis mõjutab meie reaalsuse tajumist. Eriti tugevalt avaldub see skaalal armastus–vihkamine: armastuse korral keskendume sarnasustele, vihkamise korral erinevustele. Kui keegi meile meeldib, märkame, kui palju meil on ühist. Kui keegi meile ei meeldi, näeme, kui erinevad me oleme.
Juhi vaatenurk: kui negatiivne fookus võimendub
Oletame, et oled juht ja oled märganud, et üks tiimiliige ei saavuta kõiki kokkulepitud tulemusi. Olete sellest rääkinud, kuid olukord pole paranenud. Enne järgmist kohtumist meenub sulle veel üks täitmata ootus – ja siis veel üks. Pahameel kasvab. Äkki meenub ka minevikust mitu juhtumit, mis ei läinud ootuspäraselt. Ärritus süveneb ja koostöövõimalikkus tundub küsitav.
Sellises olukorras ei tekita probleeme mitte see, mida me öelda tahame, vaid kuidas me seda teeme. Inimlik on soov öelda, mis on valesti ja et see lõpetataks. Aga kui keegi on meile ärritunult öelnud, et me teeme midagi valesti – kui motiveeriv see tegelikult oli?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kuidas rääkida keerulistest asjadest nii, et suhe ei kannataks?
Clear Leadership lähenemine soovitab kasutada väärtustavat mõtteviisi. See ei eita negatiivseid sündmusi, vaid kutsub üles uurima, kas see on kogu reaalsus. Kas negatiivse kõrval eksisteerib ka positiivne? Nii täiendame olemasolevat pilti, mitte ei püüa seda ilustada või tühistada.
Kui juhina märkan, et näen tiimiliiget vaid läbikukkujana, tasub küsida: kas see on kogu tõde või olen sattunud negatiivse emotsiooni filtri lõksu? Selle teadvustamine aitab häälestuda vestluseks viisil, mis pole ründav, kuid väljendab muret ja loob ruumi aruteluks.
Tasakaalustatud vaade loob parema koostöö
Väärtustav mõtteviis aitab näha, mis toimib hästi – isegi keerulises olukorras. See suunab tähelepanu sellele, mida soovime rohkem, mitte sellele, mida soovime vältida. Nii väheneb pinge ja suureneb võimalus mõista, mis tegelikult takistab tulemuste saavutamist.
Kokkuvõtteks
Koostöö kvaliteet sõltub sellest, kuidas me tajume teisi – ja kuidas me oma taju väljendame. Väärtustav lähenemine ei tähenda naiivsust, vaid teadlikku valikut näha terviklikumat pilti. Järgmine kord, kui valmistud keeruliseks vestluseks, küsi endalt: „Mida ma selles inimeses ja koostöös väärtustan – ja kuidas saan seda esile tuua?“
PANE TÄHELE!
Kaidi Kuusmaa astub üles ka
6. novembril toimuval
Koolituskonverentsil, kus külaliste ette astub
ligi 30 koolitajat 5 teemasaalis.
Vaata üle konverentsi
programm ja tutvu
esinejatega ning registreeri end
soodushinnaga!
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Juhtimiskultuur, mis tahab olla vastupidav, peab olema ka kuulav, kirjeldab muutustega toimetuleku ekspert ja koolitaja Meeli Laane.
Kui inimesed ei julge enam rääkida, jäävad ka parimad ideed sündimata. Psühholoogiline turvalisus pole pehme väärtus, vaid organisatsiooni ellujäämise küsimus, usub meeskondade coach ja koolitaja Liina Kadari.
Juhtimine seostub tavaliselt teiste inimeste arendamise, strateegiliste otsuste tegemise ja meeskondade inspireerimisega. Arengupartner ja coach Age Leedo usub, et enne kui juht saab olla teistele teejuhiks, peab ta suutma juhtida iseennast.
Oktoober on vaimse tervise kuu ja tänasel vaimse tervise päeval (10. oktoober on ülemaailmne WHO vaimse tervise päev (World Mental Health Day) on õige hetk juhina endalt küsida, milline on minu roll oma inimeste vaimse tervise hoidmisel.
Eesti IT-sektor seisab silmitsi paradoksiga: vabu töökohti ja nõudlust on küllaga, kuid sobivate oskustega spetsialiste napib. SA Kutsekoja prognoosid näitavad, et aastaks 2027 vajab Eesti IT-sektor juurde 33 000 inimest. Samas pole küsimus ainult kvantiteedis – tööandjad ootavad tänapäeval enamat kui lihtsalt tehnilisi oskusi.