Tehisintellekti teadlik kasutamine Eesti ettevõtetes vajab veel arendamist

Veerand Eesti inimestest kaalub või on varem kaalunud programmeerimise õppimist ning 11% on seda juba teinud, selgub //kood tellitud Norstati uuringust. Koguni 63% inimestest usub sama uuringu järgi aga, et tehisintellekt on võtnud või võtab tulevikus programmeerijate töö ära.

Ajal, mil tarbimine muutub isiklikumaks ja teadlikumaks, maailmas, kus üks negatiivne kliendikogemus võib hetkega hävitada lojaalsuse, on vajalik teenindustiimidesse uut mõtteviisi, usub koolitaja Urmas Kõiv.

Maailmas müüdi 2024. aastal ligi 200 000 professionaalset teenindusrobotit, mis tähistab aastaga 9% kasvu, selgub Rahvusvahelise Robootikaföderatsiooni (IFR) iga-aastasest raportis. Nõudlust kasvatavad tööjõupuudus, vananev rahvastik ja paindlikumad ärimudelid nagu robotite rentimise teenus.

Logistikasektori kasvav automatiseerimine ja robotiseerimine muudavad töövõimalusi, näiteks leiavad naised nüüd rohkem tööd ladudes, selgus Äripäeva raadio saates “Logistikauudised eetris”.

Ettevõtte väärtused ei peaks olema midagi sellist, mis ripuvad kenasti kujundatud plakatil kontori seinal ning millest tööle rutates mööda kõnnitakse, vaid sõnad, mis päriselt kannavad ning millest lähtutakse igapäevaseid otsuseid tehes. Sama lugu on tiimisündmusega – need saavad olla strateegiliseks tööriistaks organisatsioonikultuuri kujundamisel, mitte järjekordsed üritused, mille järele personalijuhi kalendris “tehtud” saab märkida.