Kui aastakümneid on riigikogu aasta viimasel istungil külas käinud jõuluvana, siis tänavu otsustati selline traditsioon ära jätta. Fotol Hannes Võrno kehastatud külaline aastal 2008.
Foto: Andras Kralla
Äripäev küsis ministeeriumitelt ja teistelt riigiasutustelt, kui palju ja mis põhimõtete järgi maksavad nad muutuvpalka ehk preemiaid, tulemus- ja lisapalka ning kõikvõimalikke muid tasusid, mis pole põhipalk.
Kuigi palgavahemike märkimine töökuulutustes on aina levimas, on personalijuhtide lähenemised ja kogemused väga erinevad. Valdkonna suunanäitajate küsitlus näitab, et osa organisatsioone on selle sammu juba ammu astunud, teised katsetavad esimesi samme ja osa eelistab palganumbrit mitte avaldada, viidates muudele argumentidele. Euroopa Liidu uus palgaläbipaistvuse direktiiv võib aga peagi tuua muutusi kõigi tööandjate jaoks.
Personaliuudiste küsitlusele vastanud personalijuhid ütlevad kui ühest suust: läbipaistvus on õige suund, kuid pelgalt summade avaldamine ilma selgitusteta külvab segadust.
Tehisintellekt on tulnud, et jääda ja meie tööd lihtsamaks muuta. Kuidas näevad AI võimalusi Eesti ettevõtete personalijuhid ja milliseid funktsioone täidab tehisintellekt juba täna nende igapäevatöös?
Eesti IT-sektor seisab silmitsi paradoksiga: vabu töökohti ja nõudlust on küllaga, kuid sobivate oskustega spetsialiste napib. SA Kutsekoja prognoosid näitavad, et aastaks 2027 vajab Eesti IT-sektor juurde 33 000 inimest. Samas pole küsimus ainult kvantiteedis – tööandjad ootavad tänapäeval enamat kui lihtsalt tehnilisi oskusi.