Tasub teada: ajale jalgu jäänud Eesti tööõigust ootab ees muutus
Veel hiljuti peeti töötajat töösuhte nõrgemaks pooleks. Eeldati, et ta ei tunne oma õigusi ega oska nende eest seista. Täna on olukord muutunud. Töötajate teadlikkus ja nõudlikkus, eriti töötingimuste paindlikkuse asjus, on märkimisväärselt kasvanud,kirjutavad advokaadibüroo RASK partner Annika Vait ja jurist Helen Aluvee.
Advokaadibüroo RASK partner Annika Vait ja jurist Helen Aluvee
Foto: Advokaadibüroo RASK
Samas ei ole tööõiguse regulatsioon suutnud nende muutustega sammu pidada. Tööandjad on sattunud keerulisse juriidilisse olukorda, kus ühelt poolt püütakse vastata töötajate ootustele, teisalt tuleb täita nõudeid, millel puudub tegelik eluline vajadus. Seega on Eesti tööõiguse regulatsioon jäänud oma nn vana aja jäikusega ajale jalgu. Õnneks viitavad viimased arengud, et lõpuks on alanud Eesti tööõiguse regulatsiooni kaasajastamine.
13. veebruaril jõustunud töölepingu seaduse muudatused võimaldavad sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid, mis annavad töötajale õiguse teha lisatunde kuni täistööajanormi täitumiseni vastavalt kokkulepitud tingimustele. Grant Thornton Balticu õigusnõustamise juht Kristel Tiits selgitab, mida see praktikas tähendab.
Pehmed väärtused – juhtimisstiil, sisekliima ja psühholoogiline turvalisus – on jõuliselt jõudnud ka töövaidlustesse. Advokaadibüroo COBALT valdkonnajuht Kadri Michelson ja advokaat Dina Tanaga selgitavad, mille üle töötajad ja tööandjad üha sagedamini vaidlevad ning mida viimased riigikohtu lahendid töösuhetes muudavad.
Kõige olulisem seadusemuudatus, mis ettevõtjaid puudutab, on ettevõtete kasumimaksu ärajäämine, ütles kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras.
Riigikogu on heaks kiitnud hulga töösuhteid mõjutavaid muudatusi, millest paljud jõustuvad järgneva aasta jooksul ja muudavad töö tegemist puudutavate kokkulepete sisu.
Eesti töötajate rahulolu töökohal määravad paljuski tööandja pakutav keskkond ja hüved – lausa 86% töötajatest ütleb, et tööheaolu on nende jaoks sama oluline kui palk.