Telia juht: AI-spetsialistid on uued 30% kõrgema palga küsijad
IKT-tööturg on teinud kannapöörde – kui veel hiljuti dikteerisid palgataset arendajad, siis nüüd on hinnas tehisaru ja küberturbe kompetents. Tööandja jaoks tähendab see nii kulusurvet kui ka vajadust muuta värbamisloogikat.
Kuigi Eesti majandus on hakanud näitama esimesi taastumise märke, püsib tööturg ebakindlas ooteasendis: uusi töökohti ei looda, sest ettevõtted katavad kasvava toodangumahu kriisi ajal alles jäetud „peidetud“ töötajatega.
Eesti on rahvusvahelistes võrdlustes tipus kõrgharidusega töötajate osakaalu poolest, kes teevad tööd, mis ei eelda kõrgemat haridust. Kurb ja kulukas, kirjutas Parempoolsete juhatuse liige Andres Kaarmann Äripäevas.
Tootmisettevõtted investeerivad automatiseerimisse, kuid vajadus inimeste järele ei kao – see muutub. Biuro müügijuht Paul-Markus Orav selgitab, miks tööjõuvajadus pigem kasvab uues võtmes.
Noorte palgaootus on pöördunud langusesse ja taustal on muutunud ka nende kindlustunne tööturul. Värske uuring viitab trendile, mis võib mõjutada nii värbamist kui ka tööandja pakkumisi noortele kandidaatidele.
Uue töötaja tööleping on valmis, kuid üks allkiri on veel puudu. Samal ajal ootab kinnitamist teine leping ning kolleeg palub kiiresti üles leida mõne kuu eest allkirjastatud dokumendi. Kuigi digiallkirjastamine on Eestis igapäevane, kulub personalitöös lepingute saatmisele, allkirjade kogumisele ja dokumentide haldamisele endiselt palju aega. Kuidas seda tööd lihtsamaks ja tõhusamaks muuta?