Tööandja peab tööajakava muutmises töötajaga kokku leppima

“Järgmise kuu graafik on juba kinnitatud, kuid tööandja vahetas nüüd minu ja kolleegi ühe vahetuse ära. Kas ta võib seda niimoodi teha? Mina olen ju oma plaanid teinud vastavalt kokkulepitud töögraafikule,” soovis töötaja selgust saada.

Vastab tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist Vladimir Logatšev:

“Graafikuga töötaja tööaeg ei ole tavaliselt igal nädalal või tööpäeval ühesugune. Töö võib toimuda vahetustega, nädalavahetustel või õhtuti. Just seetõttu on töögraafik töötaja jaoks väga oluline – selle järgi planeeritakse nii töö- ja puhkeaeg, pereelu kui ka muud kohustused.

Üldine põhimõte on, et kui tööajakava on juba koostatud ja töötajale teatavaks tehtud, ei saa tööandja seda ühepoolselt lihtsalt ära muuta. Kui tööandjal tekib vajadus muuta juba koostatud ja töötajale teatavaks tehtud tööajakava, tuleb muudatused töötajaga kokku leppida.

See tähendab, et töötaja peab saama oma graafikule tugineda. Kui töötajale on teatatud, et ta töötab näiteks esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel, ei saa tööandja eeldada, et töötaja tuleb ilma kokkuleppeta tööle ka teisipäeval või laupäeval. Samuti ei ole korrektne muuta töötaja vaba päeva tööpäevaks üksnes seetõttu, et tööandjal tekkis ootamatu töökorralduslik vajadus.

Tööandja võib töötajaga graafiku muutmises kokku leppida. Näiteks võib töötaja nõustuda vahetuse vahetamisega, lisapäevaga või tööaja nihutamisega. Selline kokkulepe võib olla mõlemale poolele sobiv, kuid oluline on, et töötaja nõusolek oleks tegelik, mitte surve all antud. Hea praktika on teha muudatus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näiteks e-kirja, sõnumi või tööajakava süsteemi kaudu.

Kui töötaja muudatusega ei nõustu, ei saa seda üldjuhul käsitleda töökohustuse rikkumisena. Töötaja ei riku töölepingut üksnes seetõttu, et ta ei tule tööle päeval, mis oli kinnitatud graafiku järgi tema vaba päev ja mille muutmises ei ole pooled kokku leppinud. Juba esitatud ajakavas tehtavad muudatused peavad olema töötajatega läbi räägitud ja kokku lepitud ning tööandja peab tööajakava muutmisel käituma heauskselt.

Eraldi tuleb tähele panna töö- ja puhkeaja nõudeid. Ka siis, kui töötaja nõustub graafiku muutmisega, peab tööandja jälgima, et töötajale jääks seaduses ette nähtud puhkeaeg. Töötajale peab 24tunnise ajavahemiku jooksul jääma üldjuhul vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega ning summeeritud tööaja arvestuse korral peab töötaja saama nädalas vähemalt 36 tundi järjestikust puhkeaega.

Kui graafiku muutmise tõttu tekib ületunnitöö, tuleb ka see eraldi kokku leppida ja hüvitada. Ületunnitöö ei teki ainult sellest, et graafikut muudetakse, vaid sellest, kui töötaja teeb tööd üle kokkulepitud tööaja või üle arvestusperioodi normi. Ületunnitöö tuleb hüvitada tasustatud vaba ajaga või poolte kokkuleppel rahas.“