Mis tegelikult toimub sinu tiimis, kui abi ei küsita, vigadest ei räägita ja eriarvamusi ei avaldata?

Artikkel selgitab, miks tiimides jäetakse sageli abi küsimata, vead jagamata ja eriarvamused välja ütlemata: nähtamatut käitumist juhivad vajadus kuuluda, saada tunnustust ja tunda turvalisust. John Whittingtoni käsitluse järgi kujundavad need pinged tiimi loogikat rohkem kui ametlikud protsessid. Vaikimise hind on aja, õppimisvõimaluste ja tegelikkustaju kadu ning juhid peaksid märkama, milline pinge teeb rääkimise keerulisemaks kui vaikimise.

J uhtide ja meeskondade  coach Kaidi Kuusmaa
  • J uhtide ja meeskondade coach Kaidi Kuusmaa
Meeskondades juhtuvad tihti mingid asjad justkui iseenesest. Nii head kui halvad. On teemasid, millest kõik teavad. Koosolekutel neist ei räägita. Kohvinurgas räägitakse. Üks-ühele vestlustes räägitakse. Kodus räägitakse. Aga mitte seal, kus sellest oleks kõige rohkem kasu. Kummalisel kombel ei ole keegi kokku leppinud, et neist ei räägita.
Isegi kui teatakse väga hästi, mis „teemad“ on õhus, ning kõik tajuvad, kuidas need tiimis pinget aina suuremaks kerivad ja kõiki mõjutavad, siis ikkagi ei tee keegi mitte midagi. Abi ei küsita, ebaõnnestumisi ei jagata ning eriarvamusi ei avaldata.
John Whittington selgitab oma raamatus „Systemic Coaching& Constellation“, et süsteemselt vaadates toimib iga tiim kolme lihtsa, aga mõjuvõimsa vajaduse järgi, mis kujundavad tiimi käitumist rohkem kui ükski kokkulepitud protsess.
Erinevus ohustab meie turvalisust. Igas tiimis kujuneb alati välja vaikne hierarhia: kellele vaadatakse otsa, kelle mõtet kuulatakse, kes määrab tempo. See pole tingimata juht. Mõnikord on see kõige kogenum spetsialist, mõnikord kõige valjema häälega kolleeg. Mõnikord inimene, kelle pettumust keegi näha ei taha.
Ja selle järgi hakkame kõik kohandama oma positsiooni, et mitte seda tasakaalu kõigutada. See ei ole kalkulatsioon, vaid instinkt: ära tee midagi, mis su kohta ohustab.
Kui abi küsimata jätmine raiskab aega ja vigade varjamine raiskab õppimisvõimalusi, siis eriarvamuste mahavaikimine moonutab tegelikkust. Ühel hetkel ei ole probleem enam selles, et inimesed vaikivad, vaid selles, et keegi ei märka enam vaikimist.

Nähtamatu loogika

Ülaltoodud kolm vajadust – kuulumine, tunnustus ja turvalisus – koos loovadki tiimi sisemise, üldjuhul nähtamatu loogika. Mitte ühegi inimese süül, vaid sellepärast, et iga tiim otsib tasakaalu nende kõigi kolme vajaduse ning nendest mõjutatud turvatunde ja tulemuse vahel, sageli täis väikeseid, alateadlikke kompromisse, mis kujundavad käitumist rohkem kui ükski ametlik protsess.
Seepärast ei tasu alati küsida, miks inimesed abi ei küsi, vigu ei jaga või eriarvamusi ei avalda. Huvitavam küsimus on, millist pinget tajub inimene meeskonnas, kus vaikimine tundub targem kui rääkimine.
Juhtimiskonverentsil “Pinge juhtimises” uurime, kuidas selliseid võimalikke pingeallikaid kiiresti kaardistada. Sest isegi kui me endale neid pingeid ei teadvusta, mõjutavad need meid ikkagi. Mitte draamana, vaid tasase taustavibratsioonina, mis, mõjutades otsuseid ja suhteid, on tugevas korrelatsioonis loodetud tulemuste ära toomisega.

Seotud lood

Arvamused
  • 28.07.26, 12:47
Kolm sammu, kuidas suvel oma juhtimist värskendada
Suvi on sageli veidi rahulikuma tempoga aeg, mis annab hea võimaluse teha oma juhtimisharjumustes inventuuri ning vaadata üle, mis töötab ja mida võiks teisiti teha. Millised sammud ette võtta, soovitab Elisa turundusjuht Agnes Nõmmsalu.
Uudised
  • 09.07.26, 09:54
Olesija Saue: juhid ei pea olema sisuloojad, vaid mõtlejad, kelle ideed ei tohiks jääda kinniste uste taha
Juhtide mõtted, tähelepanekud ja kogemused on organisatsiooni jaoks väärtuslik vara, kuid sageli jäävad need ainult koosolekuruumidesse. Persoonibrändingu ekspert Olesija Saue selgitab, kuidas personalijuhid saavad aidata tuua juhtide teadmised nähtavale viisil, mis ei mõju enesereklaamina, vaid loob usaldust.
Saated
  • 13.07.26, 02:47
Ruti Einpalu: kuidas arenguvestlusest maksimum võtta
Juhtimiskoolitaja Ruti Einpalu arvates on juhi üks kõige võimsamaid ja motiveerimaid tööriistu arenguvestlus.
Saated
  • 03.07.26, 08:45
Priit Ilomets: Probleemide lahendamine asendub nende otsimisega
Mida teha, kui investeering kallisse äriinfokeskkonda või tehisintellekti tööriista ähvardab luhtuda, sest kasutamine ei taha vedu võtta? AI-koolitaja Priit Ilometsa sõnul pole tegemist tehnoloogilise, vaid psühholoogilise vastupanuga.
  • ST
Sisuturundus
  • 16.11.26, 06:00
Lepingute otsimine ja allkirjade tagaajamine: miks kulub personalidokumentidele ikka veel nii palju aega?
Uue töötaja tööleping on valmis, kuid üks allkiri on veel puudu. Samal ajal ootab kinnitamist teine leping ning kolleeg palub kiiresti üles leida mõne kuu eest allkirjastatud dokumendi. Kuigi digiallkirjastamine on Eestis igapäevane, kulub personalitöös lepingute saatmisele, allkirjade kogumisele ja dokumentide haldamisele endiselt palju aega. Kuidas seda tööd lihtsamaks ja tõhusamaks muuta?

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele