Vaimne kurnatus puudutab pea pooli töötajaid – mõnes sektoris on see lihtsalt töö osa
Tööstressi põhjused ja mõju ei ole igal ametikohal ega kõigis sektorites ühesugused. Värsked andmed näitavad, kus on kurnatus, uneprobleemid ja vaimse tervise riskid süvenemas – sageli märkamatult.
Viimastel aastatel on töötajate heaolu teema tõusnud staarina rambivalgusesse. Sellel on otsene mõju ettevõtte kultuurile ja tootlikkusele. Klassikalistest terviseprogammidest ja banaanidest kontori köögis ei piisa, töötajad vajavad juhi tähelepanu ja hoolivat töökeskkonda.
Toksilist produktiivsust ja soovi üliinimlikult pingutada tuleb ette paljudes organisatsioonides, ent hea juht teab, et see on nii töötajatele kui ka tööandjale kahjulik kultuur, kirjutab Elisa ärikliendiüksuse juht Artur Praun.
Vaimne tervis töökohal on muutunud aina aktuaalsemaks nii Eestis kui ka laiemalt Euroopa Liidu tasandil. Tööandjad seisavad üha suurema vastutuse ees, et keerukates tingimustes pakkuda töötajatele sobivat tuge vaimse tervise tagamisel. Kuidas seda teha?
Vaimse tervise hoidmine töökeskkonnas on koostöö, mis nõuab nii tööandja kui ka töötaja panust. Kus jookseb piir seadusest tuleneva kohustuse, tööandja väärtuspakkumise ja töötaja enda vastutuse vahel?
Ettevõtete tiimiüritused liiguvad järjest kaugemale klassikalisest seminaripäevast, kus hommikust õhtuni täidetud ajakava jätab inimestele vähe ruumi omavaheliseks suhtluseks. Saates “Lõunapaus” räägitakse, miks otsivad ettevõtted üha enam paikasid, kus keskkond ise aitaks inimesed töörežiimist välja tuua ning looks võimaluse rahulikumaks ja sisulisemaks koosolemiseks.