Iga neljas töötaja ei julge suvistest tööprobleemidest juhile rääkida
Töökohtades on suveperiooditi endiselt palju rahulolematust, mis jääb sageli välja ütlemata. Iga neljas töötaja ei julge kehvadest töötingimustest ülemusega rääkida, selgub hiljutisest CV.ee tööturu monitooringust.
Põhjuseks, miks rääkimist peljatakse, on hirm töö kaotuse ja juhi reaktsiooni ees või veendumus, et probleemidest rääkimine ei tooks niikuinii lahendust.
Mida kõrgem on töötaja palk, seda tõenäolisemalt ta AI-d kasutab.
Vaatluse alla võeti ja reastati edetabelisse, millise eriala inimesed Eestis kasutavad täna oma töös enim tehisintellekti. Töö-uuringu viisid läbi CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuur, kus osales 5432 inimest üle Eesti.
Kuigi paljud töötajad kasutavad osa tööajast isiklike asjade ajamiseks, ei pea enamik seda probleemiks. Lausa 81% vastanutest tunnistas, et ei koge pärast töövälist toimetamist töö ajal süüd ega muret.
Noored loodavad esimesele töökohale asudes kohe head palka saada, kuid enam kui 90 protsenti tööandjatest leiab, et noorte palgaootused on liiga kõrged, selgub CV.ee tööturu monitooringust.
Lapsehoolduspuhkust ei käsitleta ainult ajutise eemalolekuna, vaid sellel nähakse reaalset mõju tööturu võimalustele, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee uuringust.
Ettevõtte väärtused ei peaks olema midagi sellist, mis ripuvad kenasti kujundatud plakatil kontori seinal ning millest tööle rutates mööda kõnnitakse, vaid sõnad, mis päriselt kannavad ning millest lähtutakse igapäevaseid otsuseid tehes. Sama lugu on tiimisündmusega – need saavad olla strateegiliseks tööriistaks organisatsioonikultuuri kujundamisel, mitte järjekordsed üritused, mille järele personalijuhi kalendris “tehtud” saab märkida.