Kuidas luua tiimi, mis töötaks nagu omanikud, mitte töötajad
Omanikutunne ei sünni palganumbrist ega käskude täitmisest, vaid usaldusest, autonoomiast ja tähendusest. Väiksed muutused juhi suhtlusviisis võivad koolitaja Kaido Pajumaa sõnul tekitada meeskonnas hoopis teise energia ja vastutuse.
Motivaator.ee juht ja meeskonnakoolitaja Kaido Pajumaa
Foto: Andres Laanem
“Ma tunnen nagu peaksin kogu aeg kedagi tagant tõukama,” ohkas üks tootmisjuht mulle telefonis. “Inimesed teevad täpselt nii palju kui vaja. Mitte grammi rohkem. Kui ma ei kontrolli, siis asjad lihtsalt seisavad.”
Tööõnn ei sünni juhuslikult, vaid teadlikust juhtimisest. Meeskonna- ja juhtimiskoolitaja Kaido Pajumaa sõnul on tööpiin tihti tagajärg, mitte põhjus – ja selle juured peituvad väsinud juhtides, katkises usalduses ja lahtirääkimata probleemides.
Kui töötaja hoidub alati teiste kaasamisest ja lahendab kõik probleemid üksinda, ei pruugi see olla märk erilisest iseseisvusest, vaid hoopis organisatsiooni juhtimisveast, kirjutab Elisa valdkonnajuht Joosep Põllumäe. Usalduse puudumine ei teki inimestes iseenesest – selle loob või lõhub ettevõtte kultuur.
Juhi töö ei ole ainult strateegia ja tulemused – kõige olulisem mõõdupuu on see, kas tal jätkub aega oma inimeste jaoks, kirjutab Swedbanki personalijuht Liisa-Maria Lees. Juht, kes jätab oma tiimi tagaplaanile, seab ohtu nii motivatsiooni, usalduse kui ka tulemused.
Kui inimesed ei julge enam rääkida, jäävad ka parimad ideed sündimata. Psühholoogiline turvalisus pole pehme väärtus, vaid organisatsiooni ellujäämise küsimus, usub meeskondade coach ja koolitaja Liina Kadari.
Eesti IT-sektor seisab silmitsi paradoksiga: vabu töökohti ja nõudlust on küllaga, kuid sobivate oskustega spetsialiste napib. SA Kutsekoja prognoosid näitavad, et aastaks 2027 vajab Eesti IT-sektor juurde 33 000 inimest. Samas pole küsimus ainult kvantiteedis – tööandjad ootavad tänapäeval enamat kui lihtsalt tehnilisi oskusi.