Riigikogu võttis vastu töölepingu seaduse muudatused, mis võimaldavad töötajal ja tööandjal sõlmida soovi korral paindliku tööaja kokkuleppeid ehk töötada fikseeritud koormuse asemel tööajavahemikuga. Lisaks täpsustatakse töötajate töö- ja puhkeaja reegleid ning noorte tööaja tingimusi.

- Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liikme ja tööturu töörühma juhi Ain Käpa sõnul on tegu tööõiguse kaasajastamises viimase kümne aasta parima uudisega.
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo rõhutas, et töölepingu sõlmimine on alati vastastikune kokkulepe, mille tingimused tuleb töötajal ja tööandjal omavahel läbi rääkida. “Paindlike töölepingute sõlmimine ei ole kohustus, vaid täiendav võimalus neile, kes mingil põhjusel ei saa või soovi kindla täis- või osakoormusega töötada. Näiteks tudengitele, pensionäridele, lapsevanematele või vähenenud töövõimega inimestele, kelle tööl käimise võimalused või soovid võivad periooditi erineda,” tõi minister näiteid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tööandjad ja ettevõtlusorganisatsioonid lükkavad ümber levinud väärarusaamad töölepingu seaduse muudatuste kohta, mis võimaldavad osalise koormusega töötajatel saada senisest rohkem sotsiaalseid garantiisid. Personalijuhtide jaoks tähendavad muudatused võimalust muuta paindlik töövorm usaldusväärseks ja töötajaid võimestavaks valikuks, mitte halliks alalepinguks.
Iga neljas põhikooli lõpetaja ei saavuta edasiõppimiseks vajalikku taset, samal ajal on noorte töötus Eestis 25%. Tööandjad leiavad, et tööaja piirangud ei lahenda probleemi, vaid takistavad noortel töökogemuse omandamist.
Riigikogus menetluses oleva paindliku tööaja eelnõu (millega tööaja moodustaksid kohustuslikud ja võimalikud lisatunnid) kasulikkus sõltub tasakaalu leidmisest paindlikkuse ja turvalisuse vahel – ainult nii saab sellest kujuneda tööelu kvaliteeti päriselt parandav lahendus.
Õiguskomisjon saatis esimesele lugemisele eelnõu, mis võimaldab tööandjal ja osakoormusega töötajal sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid. Tööandjad näevad selles võimalust, ametiühingud aga riskikohta töötajate kindlustunde ja kaitse vähenemises.
HR tarkvara peetakse sageli vaid HR osakonna asjaks, millesse teised organisatsiooni osad peaaegu ei puutu. See arvamus on aga tänu iseteenindusportaalidele nüüdseks aegunud. Töötajate iseteenindus HR tarkvaras on osa personalihalduse töövoost – uus suhtluskanal tööandja ja töötajate vahel, mis kaotab kõigi osapoolte jaoks ära hulga aeganõudvaid manuaalseid tegevusi.