Digitaalsed töövahendid on saanud personalitöö loomulikuks osaks. Kandideerimine, dokumentide allkirjastamine, siseinfo jagamine ja töötajate koolitamine liiguvad üha enam ekraanidele. Ometi ei tähenda see, et paberil poleks personalitöös enam kohta.

- Töötaja nimega kalender, märkmik, tööalane juhend või mõni muu personaalselt kujundatud materjal võib olla väike, kuid tähenduslik osa töötajakogemusest.
- Foto: Librix Print
Vastupidi – hästi läbimõeldud füüsiline materjal võib toetada töötajakogemust, tugevdada kuuluvustunnet, aidata kaasa uue töötaja onboardingule ning muuta mõne igapäevase protsessi ka töötaja jaoks lihtsamaks.
Oluline pole seejuures mitte trükise enda olemasolu, vaid see, millist probleemi see lahendab ja millise kogemuse töötajale loob.
Töötaja nimega märkmik on rohkem kui lihtsalt märkmik
Näiteks võib uuele töötajale tööle asumisel anda personaalse märkmiku. Esmapilgul on tegemist lihtsa kontoritarbega, kuid läbimõeldud kujul võib sellest saada osa onboardingust.
Märkmikku saab koondada ettevõtte jaoks olulise info, tööks vajalikud lühijuhised, kontaktid või meeldetuletused. Esimestel nädalatel ja kuudel tekib sinna ka töötaja enda teadmine – küsimused, tähelepanekud, kokkulepped ja väikesed nipid, mida on hiljem mugav uuesti vaadata.
Selline töövahend aitab uuel töötajal samm-sammult rohkem iseseisvust saavutada. Kõike ei pea iga kord kolleegilt üle küsima ning oluline info ei jää ainult vestlustesse või erinevatesse digikanalitesse.
Samal ajal saadab personaalse märkmiku andmine töötajale ka teise sõnumi: tema peale on mõeldud juba enne esimest tööpäeva.
Väikesed detailid kujundavad kuuluvustunnet
Kuuluvustunne ei teki ainult suurtest ühisüritustest või ettevõtte väärtuste seinale kirjutamisest. Seda mõjutavad ka igapäevased detailid – kuidas uus töötaja vastu võetakse, milliseid töövahendeid talle antakse ja kas ta tunneb, et temaga on arvestatud.
Siin võib ka füüsilisel materjalil olla oma roll.
Töötaja nimega kalender, märkmik, tööalane juhend või mõni muu personaalselt kujundatud materjal võib olla väike, kuid tähenduslik osa töötajakogemusest. Kui materjal on loodud just konkreetse inimese või meeskonna vajadusi silmas pidades, ei mõju see lihtsalt järjekordse kontoritarbena.
Sama põhimõte kehtib tunnustamise puhul. Töötaja juubel, ettevõttes veedetud aastad, oluline tööalane saavutus või lahkumine on hetked, millele soovitakse sageli anda isiklikumat tähendust. Üheks võimaluseks on ettevõtte enda lugu või töötaja teekond vormistada raamatuks.
Ettevõtte lugu võib saada raamatuks
Paljudes organisatsioonides on aastatega kogunenud suur hulk lugusid, fotosid ja sündmusi, mis kirjeldavad ettevõtte kujunemist. Sageli jäävad need materjalid aga erinevatesse failidesse, esitlustesse ja pildikaustadesse.
Raamat annab võimaluse ettevõtte lugu säilitada ja edasi anda viisil, mis jääb alles ka siis, kui inimesed ja töövahendid muutuvad.
Personalitöös võib selline raamat olla seotud näiteks ettevõtte juubeli, pikaajaliste töötajate tunnustamise või organisatsiooni ajaloo tutvustamisega. See aitab avada ettevõtte kultuuri ka neile, kes on organisatsiooniga hiljem liitunud.
Samuti võib ettevõtte lugu olla osa onboardingust. Uuel töötajal on lihtsam mõista, kuhu ta tööle tuli, kui organisatsiooni ajalugu ja kujunemine pole ainult aastaaruandes, vaid on talle arusaadavalt ja visuaalselt kokku võetud.
Väiksemad kogused annavad personalile rohkem võimalusi
Trükimaailmas on viimastel aastatel muutunud oluliseks väiksemate koguste printimine. Kui varem eeldas trükise tellimine sageli suurt tiraaži, siis digitaalsed trükitehnoloogiad võimaldavad valmistada ka väiksemaid koguseid ning vajadusel materjale jooksvalt juurde tellida.
Personalitöö seisukohalt tähendab see suuremat paindlikkust.
Kõigile töötajatele ei pea valmistama korraga tuhandeid ühesuguseid materjale. On võimalik teha väiksem kogus onboarding-materjale uutele töötajatele, personaalseid märkmikke konkreetsele meeskonnale või erilahendusi ettevõtte tähtpäevadeks.
See võimaldab personaliosakonnal paremini reageerida tegelikule vajadusele ning vähendada ületootmist ja kasutamata materjalide jääki.
Kui sisekommunikatsioon jõuab töötajani
Sisekommunikatsioon toimub täna suuresti e-posti, siseveebi, Teamsi, Slacki ja teiste digitaalsete kanalite kaudu. See on kiire ja mugav, kuid kogu oluline info ei pruugi digikanalites alati kõige paremini toimida.
Mõnikord on kasulik anda oluline info töötajale ka füüsilisel kujul.
Näiteks võib koolitusmaterjal, tööjuhend, meeskonna käsiraamat või ettevõtte väärtusi tutvustav materjal olla kujundatud nii, et seda saab kasutada igapäevase töö käigus. Sellisel juhul ei ole trükis lihtsalt info edastamise vahend, vaid praktiline töövahend.
Hea sisekommunikatsioon ei tähenda ainult seda, et info on saadetud. Oluline on ka see, kas töötaja saab sellest aru, leiab vajaliku info üles ja oskab seda oma töös kasutada.
Personalitöö efektiivsus võib alguse saada ka trükist
Trükkimise automatiseerimine võib personalitöös tunduda esmapilgul kõrvalise teemana, kuid teatud protsessides võib see säästa märkimisväärselt käsitööd.
Kui näiteks erinevate töötajate, osakondade või asukohtade jaoks on vaja valmistada personaalseid materjale, ei pea iga faili alati käsitsi koostama. Andmed saab siduda trükiprotsessiga nii, et vajalikud nimed, ametid, numbrid või muud muutuvad andmed jõuavad automaatselt õigele materjalile.
Sarnast lahendust saab kasutada ka ettevõtetes, kus töötajate arv on suur või kus personalimaterjale tuleb regulaarselt uuendada.
Siin muutub oluliseks personalitöö efektiivsus – eesmärk ei ole automatiseerida lihtsalt automatiseerimise pärast, vaid vabastada personalitöötaja aega tegevustest, mida saab teha süsteemsemalt.
Kui inimene ei pea kulutama aega kümnete sarnaste failide käsitsi muutmisele või kontrollimisele, jääb rohkem aega töö sisulisema poole jaoks.
Ka onboarding võib olla füüsiline
Uue töötaja esimene päev mõjutab suuresti tema esimest ettekujutust organisatsioonist. Seetõttu räägitakse palju onboarding'u ülesehitusest – mida uus töötaja enne tööle tulekut saab, mida talle esimesel päeval tutvustatakse ning kuidas toetatakse tema esimesi nädalaid.
Selles protsessis ei pea valima digitaalse ja füüsilise vahel.
Üks võib teist täiendada.
Digitaalne keskkond sobib suurepäraselt dokumentide, videote ja süsteemide tutvustamiseks. Füüsiline materjal võib aga aidata olulisel infol jääda töötajale käepäraseks ja nähtavaks.
Näiteks võib onboardingu komplekt sisaldada ettevõtte lühitutvustust, praktilisi juhiseid, kontaktide nimekirja, märkmikku ja muid tööks vajalikke materjale. Kui need on läbimõeldud kujundusega ning ettevõtte visuaalse identiteediga kooskõlas, annavad need ühtlasi edasi ettevõtte kultuuri.
Trükk ei pea personalitöös konkureerima digiga
Personalitöö digitaliseerimine ei tähenda, et kõik füüsiline tuleks kõrvale jätta. Pigem tasub vaadata, millises olukorras töötab üks või teine kanal paremini.
Digitaalne lahendus on tõhus siis, kui infot on vaja kiiresti muuta, jagada või personaliseerida suurele hulgale inimestele. Füüsiline materjal võib olla väärtuslik siis, kui soovime luua püsivamat kokkupuudet, anda töötajale midagi igapäevases töös kasutamiseks või muuta mõni oluline sündmus isiklikumaks.
Kaasaegses personalitöös võiks seega küsida mitte „kas paber või digitaalne?“, vaid hoopis „mida vajab töötaja selles hetkes kõige rohkem?“.
Mõnikord on vastuseks ekraanil olev juhend. Mõnikord aga märkmik, kuhu töötaja saab oma esimesed teadmised kirja panna.
Ja just selliste väikeste, läbimõeldud detailide kaudu kujunebki töötajakogemus.
Milliseid võimalusi Librix Print just sinu ettevõttele pakkuda saab, uuri
SIIT
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tänapäeva juht ei vaja rohkem koosolekuid. Ta vajab aega ja ruumi paremate otsuste tegemiseks.