Kas tööandja maine algab organisatsioonist või töötajast?
Kui koged restoranis head teenindust, soovitad suure tõenäosusega seda ka teistele. Ka lapsevanemana valid võimalusel lapsele kooli tunnustatud õpetajate järgi. Sama loogika toimib kõikjal: hea soovitus võib anda organisatsioonile tugeva tõuke, halb kogemus, olgu see kliendi või töötaja oma, võib mõjutada nii tööandja kui ka kogu valdkonna mainet.
Loe AI kokkuvõtet
Artikkel rõhutab, et tööandja maine ei sünni ainult organisatsiooni sõnumitest, vaid eelkõige inimeste igapäevasest käitumisest. „Persoonibrändi käsiraamatu“ järgi kujundavad töötaja, tööandja ja amet üksteise mainet nn kuldse kolmnurgana. Tugeva maine alus on keskkond, kus inimene tunneb oma töö üle uhkust, mõistab selle tähendust ja saab oma oskusi rakendada. Autor leiab, et kampaaniatest tõhusam on toetada inimeste arengut ja sisemist motivatsiooni.
Seega ei sünni tööandja maine ainult sellest, mida organisatsioon endast räägib. Sama palju kujundab seda see, kuidas inimesed ettevõttes päriselt käituvad – kuidas nad klientidesse suhtuvad, kolleegidega suhtlevad ja oma tööd teevad.
Kolm osapoolt ühise tugeva maine nimel
Tööandjabrändingu teadlik kujundamine on osa organisatsiooni juhtimisest. Persoonibrändi kujundamine on osa indiviidi enesejuhtimisest. Ameti maine kujundamine on oluline kogu valdkonnale.
Praktikas ei saa neid kolme üksteisest eraldada. Raamatus “Persoonibrändi käsiraamat” kirjeldan seda kuldse kolmnurgana: töötaja, tööandja ja amet mõjutavad üksteise mainet. Selle keskmes on alati inimene. See, millise kogemuse saab klient, millist eeskuju näeb noor ametit valides või milline pilt tekib tööandjast, sõltub väga sageli konkreetsest inimesest, kellega kokku puututakse või keda nähakse kõneisikuna.
„Pole midagi usaldusväärsemat kui brändisaadiku uhkusenoodiga jagatud mõtted oma tööst ja tööandjast.“
Liisi Toom, „Persoonibrändi käsiraamat“
Ametivaldkondade jaoks on siin võimalus. Raamatus toon välja, et kutseühendused saavad kõneisikuprogrammide kaudu valdkonna populaarsust tõsta ja iga professionaal saab enda tööd väärtustades panustada selle paremasse mõistmisesse ja populariseerimisse. Olgu selleks psühholoogi, kliendihalduri, arhitekti või perearsti amet. Oluline ei ole, et kõik esindaksid oma ametit ühtemoodi, vaid et nad tooksid nähtavale selle eripärad, võimalused ja väärtuse endale unikaalsel viisil.
See on eriti oluline ajal, mil paljud ametid peavad konkureerima uute “tulijate” tähelepanu ja tööjõu pärast ning võitlema oma töö püsimajäämise või muutumise keeristormis.
Brändisaadikuks ei määrata
Tööandjal on oluline roll, aga mitte selline, nagu seni oleme arvanud.
Töötaja, kes tunneb oma töö üle uhkust, mõistab oma rolli ja usaldab oma tööandjat, võib olla väga tugev tööandja esindaja. Selleks ei pea ta tööandja tellimuse peale tegema sotsiaalmeedias postitusi ega jagama ettevõtte kampaaniaid, vaid see tuleb sisemisest motivatsioonist.
Seetõttu ei peaks eesmärk olema inimestest brändisaadikute tegemine, vaid keskkonna loomine, kus töötaja saab panustada ja millest ta tahab avalikult rääkida. Kommunikatsioonikanali valimisest tähtsamad on sel juhul järgmised küsimused:
- kas inimene saab oma oskusi rakendada;
- kas ta tunneb end oma rollis hästi;
- kas ta mõistab oma töö tähendust;
Hetkel kuum
- milliseid arenguvõimalusi ta organisatsioonis näeb;
- kas ta tunneb, et valitud amet ja positsioon pakub võimalust realiseerida isiklikke eesmärke, oskusi ja panustada valdkonda laiemalt?
Nii nagu raamatus järeldusele jõuan, on inimesele potentsiaali realiseerimiseks ja ühiste eesmärkide saavutamiseks sobiva keskkonna loomine palju efektiivsem, kui mistahes kampaania. See nõuab nii inimese persoonibrändi, tööandjabrändi kui ameti mainekujunduse ühisloomet.
Kolm küsimust personalijuhile
Enne järgmise tööandja brändingu projekti kavandamist tasub küsida:
1. Kas meie inimesed tunnevad oma ameti üle uhkust?
2. Kas nad oskavad sõnastada, miks nende töö on oluline?
3. Kas me anname neile võimaluse oma valdkonda ja tööandjat usaldusväärselt esindada?
Kui vastus on jah, siis on suur tõenäosus, et töötajad või valdkonna professionaalid on juba oma ametile ja tööandjale au tegemas ja turundusele ressursside kulutamise asemel võiks jätkata sellega, mis päriselt toimib: inimestele ressursside jagamisega.
“Persoonibrändi käsiraamatus” jagatud kuldse kolmnurga mõte on lihtne: inimene, amet ja tööandja ei kujunda oma mainet eraldi, vaid koostöös mõjutavad üksteist iga päev ja selle keskmes on inimene. Persoonibrändi toetamine on üks efektiivsemaid tööriistu järelkasvu tagamiseks ja maine kujundamiseks. Uuri „Persoonibrändi käsiraamatu“ kohta lähemalt Äripäeva e-poest.
Seotud lood
„Brändisaadik ei sünni turundusosakonnas, vaid kontorilaua taga.“
Töötajad ja juhid on kõige usaldusväärsemad tööandja brändingu kandjad, kuid nende kaasamine eeldab märksa enamat kui üleskutset sotsiaalmeedias sõna võtta.
Oma mugavustsoonist väljumine ja julgus erineda on eduka persoonibrändi loomise kaks olulist alustala. Inimestele jäävad meelde need, kes julgevad olla erilised ja võtta riske, astudes välja tavapärasest ja mugavast.
Võidujooksus kogenud spetsialistidele ettevõtted ainult palganumbriga konkurente ei edesta. See pole täna talentide organisatsiooni meelitamiseks enam piisav, ootused juhtidele isiklikult ning ettevõtete poolt pakutavale on paari aastaga oluliselt muutunud, näeb Fontese partner ja juhtivkonsultant Kadri Sooberg-Aettik.
Tugev tööandja bränd ei teki üksnes ametlike kanalite kaudu – töötajate isiklikud sotsiaalmeediaprofiilid võivad olla võtmetegur talentide ligimeelitamisel. Kui inimesed märkavad teie töötajaid, märkavad nad ka teie ettevõtet.
Märgise taotlusvoor on avatud 18. septembrini (k.a)
Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.
Enimloetud
Viimased uudised
Missugust töötasu populaarsetel ametikohtadel tänavu pakutakse?
Hetkel kuum
OÜ-tamine võib nüüd tuua kriminaalasja. “Nii suur palk küll olla ei saanud, järelikult pidi olema dividend“
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele