Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Palk on oluline, avatud suhtlus olulisem
Valdkondades, kus töötajate põhipalka on kärbitud ja pole teada, milliseks kujuneb edasine teenistus, aitab pingeid tasandada avatud suhtlus töötajate ja tööandjate vahel.
Lähikuudeks prognoosib palkade langust vaid 3% tööandjatest, selgub Palgainfo Agentuuri ja CVKeskuse tööandjate värskest uuringust, kuhu andis panuse 589 organisatsiooni esindajat. Enamik tööandjaid (70%) palkasid muuta ei kavatse, 9% plaanib taastada varasema palgataseme ja 5% kavandab palgatõusu.
Tööandjad pakkusid tänavu esimesel poolaastal töökuulutustel 14% suuremat palka kui 2019. aastal samal ajal, näitab CVKeskuse statistika. Palgapakkumiste võrdlus tugineb rohkem kui 9000 töökuulutusel, kus pakutav töötasu oli avalikult välja toodud.
Esimeses osas kirjutasime kriisi teadmatusest ja hirmust ning sellest, miks oleks personalijuhil hea luua kriisijuhtimise töögrupp. Teises osas räägime reaalsest tegevuskavast, mille abil hoida ja taastada töötajate motivatsioon nii kriisi ajal kui ka pärast.
Kriis ei hüüa tulles, seetõttu ta ongi kriis. Miks kriis töötajates hirmu tekitab ja kuidas sellega hakkama saada? Milline on probleemist-eemale-inimene ja miks luua kriisi töögrupp?
Ettevõtete tiimiüritused liiguvad järjest kaugemale klassikalisest seminaripäevast, kus hommikust õhtuni täidetud ajakava jätab inimestele vähe ruumi omavaheliseks suhtluseks. Saates “Lõunapaus” räägitakse, miks otsivad ettevõtted üha enam paikasid, kus keskkond ise aitaks inimesed töörežiimist välja tuua ning looks võimaluse rahulikumaks ja sisulisemaks koosolemiseks.