Haiguslehest on saamas luksuskaup: pea pool eestlastest ei söandagi haigeks jääda
Eesti tööturgu on tabanud ohtlik olukord, kus ametlik haigusleht on muutumas haruldaseks nähtuseks: pea pool Eesti elanikest ei suuda meenutada, millal nad viimati ametlikult haiged olid, eelistades tervisega riskides tööd rügada.
Eestis on läbipõlemine jõudnud tasemele, kus see mõjutab otseselt nii töötajate töövõimet kui ka ettevõtete võimet inimesi hoida. Värske uuringu järgi on 60% töötajatest viimase aasta jooksul kogenud läbipõlemise märke ning enam kui pool on selle tõttu kaalunud töökoha vahetamist.
Tööle ilmumata jäänud töötaja ei pea tööandjale oma diagnoosi avaldama, kuid teavitamiskohustus jääb. Millal piisab haiguslehest ja millal võib tööandjal tekkida alus hoiatuseks?
Haiguste hooaeg on täies hoos ja paljud töötajad jäävad haiguslehele koroona, gripi, külmetuse või mõne muu haigusega. Millal peaks võtma haiguslehe ja mida tuleb teada haiguspäevade hüvitamisest, selgitab SEB personali ja koolituse divisjoni direktor Margit Pugal.
Uue töötaja tööleping on valmis, kuid üks allkiri on veel puudu. Samal ajal ootab kinnitamist teine leping ning kolleeg palub kiiresti üles leida mõne kuu eest allkirjastatud dokumendi. Kuigi digiallkirjastamine on Eestis igapäevane, kulub personalitöös lepingute saatmisele, allkirjade kogumisele ja dokumentide haldamisele endiselt palju aega. Kuidas seda tööd lihtsamaks ja tõhusamaks muuta?